Tag Archive | blogimisest

21.02.2016

Noh, ma olen seda blogi kirjutanud juba 7 aastat.  Elanud ja töötanud Soomes 5 aastat.  Palju õnne mulle aastapäevadeks!  😀

Well, now I have been writing this blog for a 7 years already. Lived and worked for a five years in Finland.  So Happy Anniversaries to me!  😀

Täna ei tule pikka juttu, lihtsalt taas üks Haapsalu sall, mille lõpetasin eile.

There will be no long story today, just one more Haapsalu shawl I finished yesterday.  

Lilleväli, loodusvalge, 100 % vill.  Salli mõõdud 65 x 180 cm. Lõngakulu 84 grammi (lõng 100 g / 1400 m).

The Flowerfield, natural white, 100% wool. Dimensions 65 x 180 cm.  Yarn consumption 84 grams (yarn itself 100 grams / 1400 metres).  

 

dav

 

dav

 

dav

 

dav

Keskosa kudumiseks kasutasin vardaid 2.25 mm, silmuste loomiseks 3.5 mm.  Servapitsi silmuste loomiseks 5.5 mm ja kudumiseks 2.5 mm vardad.

I used needles 2.25 for middle section, cast-on was done on 3.5 mm needles.  And for edge lace cast-on was done on 5.5 mm needles and knitting with 2.5 mm needles. 

Vahepeal kudusin ka ühed Grün ist die Hoffnung – sokid taas, aga kuna need tulid põhimõtteliselt samasugused kui eelmised, siis pilti näitada pole (vähemalt mitte mingit “kaubanduslikku” ).  Varsti koon neid jälle, seekord tõenäoliselt vahetan värvi.

Inbetween I knitted one more pair of  Grün ist die Hoffnung – socks, but as these were mostly exactly same as my last ones, I have no photo of these (at least nothing “commercial” ) . Soon I will be knitting one more pair of these and this time I will change the color. 

See on tänaseks kõik.

Kohtume järgmisel korral.

Teie Mina.

That’s it for today.

See You on next time. 

Truly Your’s I. 

Ei mingit pitsi… / No lace at all…

Hei!

See postitus on ainult sokkidest.  Miks?, te küsite… Mina ei tea, vahel lihtsalt juhtub nii.  😀  See algas nende MC sokkide ja kinnastega ja nüüd ma lihtsalt ei saa sinna midagi parata.

This post is all about socks.  Why?, You ask….  I don’t know, sometimes it just happens.  😀  It started with these MC socks and mittens and now I can’t help it.

Alguseks ma lubasin sokid oma pisipoja parima sõbra emale (nagu te võibolla eelmisest postitusest mäletate).  Sain ühe soki valmis, aga siis tulid külalised, seega oli võimatu tegeleda kirjamisega.

For first I promised socks for my son’s best friend’s mother ( as You maybe remember from the last post).  I got done one sock, but then I got visitors, so it was impossible to knit the other one in stranded knitting.

Niisiis tuli idee kududa sellele toredale inimesele teine paar, mitte midagi keerulist, lihtsalt sokid…aga..oh ei, vajalikud vardad olid teise töö sees.  Kevadel alustasin Salajast kooskudumist Mustrimaailmas ja need sokid olid endiselt lõpetamata.  Kuna mul oli just neid vardaid vaja, pidin poolikud sokid ära lõpetama…  (tundub nagu liiga palju sokke korraga  😀 )

So I had an idea to knit one more pair for this lovely person, just socks, nothting complicated….but…oh no, needles I really needed for this, were in one other project.  At spring I started the Mystery KAL in Mustrimaailm and these socks were still unfinished.  So, I needed these needles and I had to finish these socks first….  (it feels like too many socks at once  😀  )

Aga siiski ma sain need valmis.  Muster nendele sokkidele leiad SIIT

Well, I finished these.  The pattern for these were Grün ist die Hoffnung  

Lõngaks DROPS Fabel ja Pirkanmaa Pirkkalanka.

Vardad 2.0 mm.

Yarns I used for these were DROPS Fabel (Lavande)  and Pirkanmaa Pirkkalanka (white).

Needles were 2.0 mm

Sokid on jalale 40/41 ja sobivad mulle suurepäraselt..  🙂

Size of the socks is about 40/41 and these are perfect for me..  🙂

Räägime nüüd veidi nendest teistest (kirjatud) sokkidest ka.

Now, let’s talk about these other (stranded) socks a little bit too.

Kasutasin enda mustrit “Õnnelikud jalad”

I used my own pattern “Lucky feet”

Sel korral kasutasin teistsuguseid lõngu: tumepunast Viking Vilmat(628) ja Nalle Luontopolku (829).  Seega kogu töö sai nimeks “Kui suvi kohtab Jõulu”, lihtsalt nende värvide pärast.  🙂

But this time I used different yarns:  dark red Viking Vilma (628) and Nalle Luontopolku (829)  So the project’s name is “When the summer meets the Christmas”, just because these colors.  🙂

Ma ei ole päris tükk aega kirjamist teinud, seega kartsin et mul läheb terve igavik sokkide valmis saamiseks.  Tegelikult (mul on nagu puhkus praegu ) läks kokku ainult 3 päeva nende kudumiseks.  😉

I haven’t made stranded knitting for a while and was afraid that it takes forever before I finish these socks.  But actually (I’m having a holiday now) it took me only 3 days all together to knit these.  😉

Sokid on kootud jalale 40/41, aga see jalalaba on vähe teistsugune, seega mulle on need sokid natuke nagu suured.

Size of these is about 40/41 too, but it is for different kind of feet, so it seems these are little too big for my feet.

Kasutatud vardaid 2.5mm.

Ma tõesti loodan, et need tulevasele omanikule ka meeldivad, hoolimata nendest kummalistest värvidest.  😀

Needle size was 2.5mm.

I hope this person likes those too, despite these strange colors.  😀

Ja nüüd on mul kaks sokki ringvardal….ma õpin. 😉  Loodetavasti ma saan need ka ühel päeval valmis.  😉

And now I have two socks on one circular needle…  I’m learning.  😉  I hope on one day these are done too.  😉

Tundub, et mul tuleb veel 3 paari kirjatud sokke kududa…..nii võib juhtuda kui ma Facebookis oma mälestusi jagan.  Noh, saame näha.  🙂

It seems that I have to knit yet another three pairs of stranded socks……  that’s what can happen if I share my memories in Facebook.  Well, we’ll see.  🙂

Nüüd keeran lehekülge ja teen selle traditsioonilise Minu Blogi Aasta -postituse. Näeme seal!  😉

Now I’m turning the page and make this traditional My Blog’s Year -post too.  See You there!  😉

Teie Mina.

Your’s truly, I.

Mõtisklused siit ja sealt……3 aastat hiljem…

Hei!

Et kõik kohe ausalt ära rääkida, alustan sellest, et olen teadlik enda ebanormaalsusest. Nimelt tuletas näoraamat mulle meelde, et ma olen kolm aastat tagasi arvamust omanud. Mis veel hullem, selle ka blogisse kirjutanud.  😀 Seega ma lugesin omaenda blogi.

(muretsemiseks pole siiski põhjust, sest aeg-ajalt ma isegi “upun”omaenda blogisse ära)

Lugesin ja mõtlesin, et ega tegelikult karjuvalt palju polegi muutunud….või siiski?…

Töötan….jätkuvalt ja ikka veel samas kohas.  Elan ikka veel samas korteris, mina ja mu järelkasv.  Suve lõpul tekkis meile kaks lemmikrotti ka.  ☺

Teen käsitööd….tõenäoliselt rohkem kui tol ajal.

Järelkasv on haridusteel edasi liikunud, vanem gümnaasiumis, noorem teises klassis.

Poole kohaga meesinimese vabastamine on ehk kõige suurem muutus. Mina ja minu suured nõudmised noh.  4 aastat ja ei mingit arengut.

Minu mõistus sai otsa ja lõpetasin lootmise ära.

Olen peaaegu kuu aega oodanud kohalike arvamusavaldusi teemal, et nii ei saa sisserännanu kohalikuga käituda jne….  senimaani pole miskit kuulda olnud.

Kahel viimase nädalavahetuse õhtul, erinevates seltskondades ja erinevatel üritustel, märkasin oma üllatuseks hoopiski, et mu ümber on kuhjaga inimesi, kelle jaoks see oli täiesti enesestmõistetav lahendus.  Ma ei tea, kas te teate seda tunnet…kui süda täitub sellise Erilise Soojusega…..  Ma ei oska seda kuidagi teisiti kirjeldada…see on lihtsalt selline peaaegu-nutma-ajav-tunne.

Siinkohal meenutan taas oma 3 aasta tagust arvamust, et olen siin “võõraste” keskel rohkem oma kui sealpool vett “omade” keskel.

Vahemärkuseks pean tunnistama, et päris mitmel põhjusel pole ma ka viimasel kahel  aastal sealpool vett käinud.  Lihtsalt mõte, et ohverdan enese puhkusest nädala ja täidan selle nädala jooksul vähemalt 3 erinevat rolli, on olnud nii talumatult nõme, et püsin pigem siin ja tegelen endale meeldivate asjadega.

Tuleva aasta osas ma otse loomulikult lubadusi ei jaga – aeg näitab.

Nagu mu blogiveergudelt kindlasti juba ka näha on olnud, on käsitööseltsiga liitumine mu ellu omamoodi rütmi toonud…..või noh ütleme nii, et “hooajad”  😀

Hetkel on käimas Jõulutuuri – hooaeg.

Ka käsitööliste seltskonnas on inimesi, kellest on saanud väga head kaaslased.  Aeg-ajalt olen lausa hämmingus kui keegi ootamatult kallistama tuleb..

Ning samast seltskonnast ühe inimese kooseluvõitlust kõrvalt vaadates, küpseski minus pool aastat tagasi otsus, et kui senimaani pole kooselamine Poolikut huvitanud, siis mind ka ei huvita.  Teema sai maha maetud, sest nägin kõrvalt kui palju jama ja vaeva nägi teine inimene oma elust diivanikaunistuse kõrvaldamisega. Otsustasin, et sellist jama mulle ka vaja pole.

Aeg-ajalt on tore oma Terve Mõistusega kokku saada.  😁 Pean muidugi saladuskatte all tunnistama, et me ei kohtu just liiga tihti.  😐

Mis selle pika ja hüpleva postituse mõte on….?  Ei mina tea…. kirjutasin lihtsalt mõned kaootilised read, et kallid lugejad igavlema ei peaks.  😜

 

Küsimuste-vastuste rubriik on kommentaaride osakonnas.

 

Aitäh ja ridadeni!

*läheb nüüd salli pilte sorteerima*

 

Teie kaootiline Mina.