Archive | mai 2011

Yhikamutid@fi vol. 39 eli kirbukad ja vanad autod.

Hei!

Väike raport meie kojusõidueelsest päevast.  Nimelt sai korralikult paika pandud, et Tamperes tuleb ära käia.  Isegi kui keegi arvab, et võiks tööd teha.  Ja nii me siis pakkisimegi endid laupäeva hommikul autosse ja sõitsime T.T juurde, et sealt sõitu tema autoga jätkata.  Jooksime läbi,  hmmmmm,  vist 4 kirbukat, aga võib olla oli neid ka 5.  Mälu ju ei ole.  😀

Asja iseloomustamiseks pean ütlema, et “Küsida võib kõike…” , iseasi, kas keegi maksta tahab. 😀  Aega tuleb võtta, et leida need pärlid, millele on tõesti mõtet tähelepanu pöörata.  Kui aega on, võib vägagi häid asju välja kaevata.  Ma suutsin piirduda üsna vähesega.  Leidsin omale 4€ teksad, täiesti töökorras ja õige lõikega.  🙂  Ja teise 4 € eest leidsin omale “läpaka” koti, kuhu sain pmst terve oma elu tagasireisiks ära pakkida.  Väga hea leid.

Ühes kirbukas komistasin huvitava “vidina” otsa       “YOU ASKED FOR HALF A CUP OF COFFEE”   Tass teiselt poolt      “From Cypros with love”        Ja sellel pildil näete põhjust, miks ma kohe pidin seda tassi pildistama.  Ja miksüks mu poegadest mu peale pahaseks sai, et ma seda tassi ära ei ostnud.  :S

Mööblit müüakse ka ikka üsna palju ja väääga erinevas hinnaklassis.  Antiiki ei pea silmas.  🙂  Vähemalt on mul mingitki aimu, kust ja mida leida võib.  🙂  Astusime läbi ka Prisma Hesburgerist ja lubasime seal omale mõned jäätised ja kakaod. Teemadest, millest kõigest sai räägitud ei viitsi tõesti kokkuvõtet tegema hakata.  Oli nii suvalist loba kui ka suht isiklikke teemasid.  Väga positiivne avastus oli, et õhtul ei tundnudki ma tavapärast “marutõbise”-tunnet, mis mind muidu on selliste võõrkeelsete trip’ide järel tabanud.  Ühesõnaga olen vist harjunud tegema puhtalt inglisekeelseid päevi.

Tagasiteel põikasime läbi vanade autode näituselt, mille asukohaks ütleb mu mälu Pälkäne.  😀

Mõned pildid:                                                       

Vot selline käik.

Õhtul võtsime ette elamusteretke kõrtsisse.  Ütleme nii, et elamusi jagus.  Kevad ja soe ilm ei mõju kõigile hästi, mõnedele üsna hullusti.  😀 😀

Öörahu saabus kell 2.  Enne jõudsin veel pool kotti kokku pakkida.  Teine pool jäi hommikuks.  Äratus oli varane, kell katkestas mu unenäo poolelt sõnalt, mis ei ole üldse aus.

Helsingis kohtusime veel AS-i pojaga ja kuulasime tema muljeid tööst ja elust. Laevas tegin karaokekatse, aga see pole ikka see.   Kojusõit sujus täiesti normaalselt kui välja arvata minu jubedam uni, millele ma ka veidi järeleandsin.  🙂

Kodus maandusin kella 5 paiku õhtul.  Seekord oli ainulaadne, sest Tallinnast välja saime esimese katsega ja ilma ühegi jänesehaagita.  😀  😀

Raport läbi.  🙂

Teie Mina.

Yhikamutid@fi vol 38 eli Muttide lahutus.

Nonii, pole teiega ammu rääkinud…jälle.  Aga mis ma siin ikka räägin, ei toimu ju midagi erilist.

Nüüd pean kurbusega teatama ,et Yhikamutte sellisel kujule enam ei eksisteeri.  Toimus jagunemine: mina üksi ja nemad kahekesi.

Kuna mu plaan siia alalisemalt pidama jääda on endiselt jõus, siis võtsin oma vähese kola ja ronisin korruse võrra kõrgemale.  Nüüd istun ja olen…täitsa naudin seda omaette olemist.  Mitte, et teistel muttidel midagi viga oleks, aga ma olen ju ööloom ja kell 10 öörahu on minu jaoks ikka neetult vara…  Sel ajal on minu magamaminekuni veel vähemalt 2 tundi aega.  Ja-jaa, ma tean, et enda tervise huvides tuleb öösel väidetavalt 8 tundi und ikka lubada endale, aga millal ma siis kõiki neid “vaba aja asju” teen?    Üldiselt olen ma koguaeg ööloom olnud pärast seda ku ivaenmatekodust välja kolisin, seega võite ohata ja öelda: küürakat parandab ainult haud.  😀  Või äkki vanus?!  Hmmmm

Tööl käib ikka “mutikari” koos.  Täna tabas eriti valusalt jälle arusaam, et siin kipub suhtumine vägisi samasguseks muutuma ku ivanas kohas – meile pannakse korralik koorem selga, aga mõned teised kukutavad oma tööriista kui kellaaeg kukub ja neil ei ole mitte ühtegi olulist ega kiiret asja vaja ära saata.  :S  :S  Väga nõme.  Mainisin ühel hetkel H-le, et siin on töökorralduses ikka väga palju asj umetsas.  Küsisin konkreetselt, et kas tema mäletab mitu töötajat Vijandis oli.  2+4+4 ja + veel inimene, kes vajadusel selliseid mehisemaid töid tegi nagu pulkade lõikamine.. siin aga pidada see pakkijate töö olema.  Sellest tulenevalt tekkis küsimus, et kui on 2 inimest, eks on vajalikul hetkel pakkijad ja hoopsi teisel hetkel lõikajad, sisi kuidas saab loota, et töö jookseks sujuvalt.  Kui “lõikaja-pakkija” lõikab, siis pakkimas pole kedagi ja vastupidi.  Jajaa, sain vastuseks…. ta saab aru küll.  Aga härjal sarvist haarata tundub et ei taha keegi.  Näis-näis.  Mõne aja möödudes alumisele korrusele maandudes, ütlesin H-le veel igaksjuhuks, et ta ei pea mu peale vihane olema, ma lihtsalt ütlesin otse välja mis ma asjast arvan.  Sain vastuseks, et ega ta polegi.  Aga kui ta vihane on, siis teavad seda majas kõik.  ME arvas kohe sellest kuuldes ,et tema kohe kindlasti tahab seda näha.  Mina pole väga kindel.  😀

N võttis täna sõna…täitsa hämmastaval teemal.  Seda enam, et tundub nagu oleks see ta parim sõbranna siin.  Nimelt julges õmbleja S natuke enne 3 vingu kiskuda, et ta ei jõua mingeid asju ära teha.  Siis sai N kurjaks ja ütles välja….selle mida meie mõtlesime.  😀  S astub punkt kell 3 minema ja mitte miski ei huvita, aga meie peame ikka veel jõudma kõike ja rohkemgi veel.

Eile näiteks tuli H masina kõrvale ja küsis, millal me koju läheme.  Kuna ma olin seda küsimust juba mitu päeva oodanud, siis vastasin viisakalt, et nädalavahetusel….  Ning lisasin kiiresti, et teemale kähku vesi peale tõmmata, et ME EI TULE LAUPÄEVAL TÖÖLE.  😀  😀  😀   Nii mugavalt jooksis minu viimasele lausele telefonikõne peale, aga kuna teemat edasi ei arendatud ka hiljem mitte, siis nentisime fakti, et tal on ikka neetult hea kuulmine.  😀  😀

Paberimajandusest niipalju, et poliisis sai käidud…no anna abi, selle kolmerealise kirja eest 47€ küsida???  Ma pole enam ammu millegi üle nii pettunud olnud.  Maistraatist anti küll täitsa ilma rahata mitu täiskirjutatud!! paberit.  😀  Korterilepingu sain ka tehtud.  Kogu kupatuse korraldasime ära 12. mail.

Viimastel päevadel olen ka tüdruku kooliasju üritanud ajada, täna siis said paberid vormistatud ja ära saadetud.  Kas või mis, selgub ilmselt järgmisel nädalal.  Minu jaoks arvatavasti alles ülejärgmisel.  Kooliks võiks/peaks saada/saama Anna Tapion Koulu.  Jaa, ma tean kül, et info kohaselt on see üleüldse internaadi tüüpi erakool, aga siinkandis väike koolireform, seega lähevad ka n.ö. tavalise kooli yla-aste õpilased sinna majja õppima.  Aga sellest pikemalt siis kui ise ka targem olen.  🙂  Igatahes T arvas, et väike kiri kooli juhtkonna “motiveerimiseks” stiilis”ma väga loodan, et te annate tüdrukule võimaluse, sest ema töötab meie firmas” (ridade vahel mõte, et selles väikeses kohas on see firma ainuke suurem tööandja ja sama kooli õpilased saavad kasutada n.ö. tööharjutuse võimalust selles firmas jms.).

Loomulikult ei tea ma, mis kõik pean ma T-le kinkima kui mu paberi ja muu majandus lõplikult korda saab.  🙂  Sest temata oleks ma enamus tööpäevi ilmselt üldse kusagil mujal muid asju tegemas veetnud.  Aga praegu oleme saanud väga paljud asjad lihtsalt kontoris korda ajada.  Ilmselgelt on tal endal ka huvitav, sest see tema jaoks ka esimene kord sellised asju ajada.  Nii et igav meil ei ole.  Ja minu netis kaevamisest on ka üsna mitmel korral kasu olnud, sest esineb juhtumeid kui ma olen mõne asjaga täpsemalt kursis ja siis jääb tal üle ainutl rõõmustada ja asi käsile võtta.  😀  😀

Vahel läheb muttidel katus ka sõitma, siis saab nalja ja naeru.   Naljad on jätkuvalt spetsiifilised ja omavad ainult meile arusaadavat taustsüsteemi, seega ma jätan nad sinna kus nad on.  😀  😀

Homme teeme teoks juba veebruaris paika pandud 9. aprilli Tampere reisi.  😀  😀  😀  Kohe põhimõtteliselt.  Õhtul karaoket kaema.  Ja pühapäeva hommikul minek to EE.

Aga selle kõige vahele pean ma kuidagi ära mahutama mõningate asjade meelespidamise ja see võib üsna keeruliseks osutuda.  :S

Ahjaa, täna küsis Janne “päevaküsimuse”: Mitu kasti õlut ma neile seekord toon…..  Vastus oli lühike ja lööv: mitte ühtegi.  Kui nüüd arvestada, et sellesse väikesesse Golfi tahetakse ka televiisor mahutada, siis on hästi kui ma mõnegi oma asja saan kaasa võtta.  :S  :S  Kuigi vägisi tekib kahtlus, et sel korral tulen tagasi täpselt nende asjadega, mida ma siit kaasa võtan.  Ja musta pesu seekord ei sõiduta enam.  Läpakas ikka, käsitööstaffi ja noh üht-teist äkki on veel.  Samas tagasitulles tahaks ju ka mingit kraami sealt juba siiapoole ära saada, aga seekord on väääga küsitav.

Eks siis saab näha, kas ja kui siis palju….  😛

Ma ei viitsi praegu rohkem.  :S  Täna valminud sallist..või noh, tegelikult küll eile valminud, aga täna lõpp-viimistluseni jõudnud sallist, pilte saab ilmselt alles siis kui ma olen @EE maandunud korralikult.  Aga teadagi, kes kannatab, see kaua elab.  😛

Head ööd!

Teie veel igavamaks muutunud Mina.

Yhikamutid@fi vol.37

No arvatagi, et ma ei saa ju kaks päeva järjest siia kirjutada.  😀  😀

Aga nüüd siis veel mõned rääkimata jutud.

Alustuseks annan teada, et esimene korralikum sõnavahetus N-ga sai eile maha peetud.  Sain teada, et kui mulle midagi ei meeldi, siis ma peaksin sellest H või T-ga rääkima.  Hmmmm, ma pole küll kindel, et ta seda tegelikult ka tahab.  Sest ma tean nii mõndagi tema arvamustest inimeste kohta.  😀  Ja kamandada ei lubatud mul ka.  😀   Jälle mingi räige pinnu ja palgi juhtum.  Ma siis keelasin tal lõugamise ära ja soovitasin lasta teisel inimesel ka tööd teha. Eriti haige komme on oma masinas täiest kõrist lõuata ja teist masina tagant ära kutsuda….endal on abi vaja, aja oma persele (sorry) kargud alla ja mine küsi.  Eks ma küsisin ka, et mis ta arvab, mitu lippu S on täna tehtud saanud….polevat minu asi.  No eks me näeme.

Kusjuures H&M-i tellimusest puuduolevaid 12 tükki keeldus õmblemast kuna tema teeb “tänaseid” asju (H&M oli ka “tänane”).  Ok, ma tegin siis ise need 12 tk ära….  hiljem, kui olime parasjagu pausil, oli H talle rulli kätte visanud ja käskinud lõigata ning õmmelda ka – siis oli miskipärast vait ja tegi.  Hmmm.  😀

Täna oli tunduvalt vaiksem.

Kusjuures täheldasin, et “juurikast” lõikaja, P-ga on ka miskeid korrektuure tehtud VIST, sest täna tuli mu käest küsima, et kuidas ta lõigatava kraami kokku peab lappama.  :O  :O  Ma olin kohe varbaotsteni üllatunud.  :O  Ei hakka midagi ära sõnama.

Aga muidu on tööl ikka jätkuvalt kaootiline.  Juba teist päeva jõllitan miskite imeväikeste golfituuri lipukeste rulle, mis vaja lõigata ja n.ö. kantida.  Ettevalmistused lõikamiseks ja õmblemiseks muudkui käivad, aga pihta ei saa ja tähtaeg on homme.  No meid homme mingi paar tundi kindlasti majas pole ka, nii et jahhh…

Kodus ei toimu suurt midagi peale selle, et käime vahelduva eduga rõdul päevitamas ja irvitamas.  Ei teagi, miks me just rõdul naerame, aga seal ilmselt lihtsalt tulevad kõige paremad mõtted.  😀  😀  😀  Näide hommikusest “vestlusest”: AS esitab retoorilise küsimuse naabermaja muruplatsil oleva kokkuriisutud prügihunniku kohta “Kas see on nüüd ilus seal või?”   Meie ME-ga pidasime täpselt ühepikkuse pausi ja vastasime ühest suust: “Ei ole siis või?”  ja nalja jälle palju-palju. Ühel õhtul sõidame töölt koju ja AS konstanteerib fakti, et jube roheline mets on.  😀  😀  No neid kommentaare tuli ikka hulgim.  😀  Ta ise muidugi arvas ka pärast väljaütlemist kohe, et kommentaare hakkab lendama.  Seega nagu aru võite saada, meil on lõbus ikka.

Välja on arenenud sellised siseringi killud nagu näiteks “Sitt lugu siis”; “Nii nunnu”; “Me oleme laeva siinpoolse otsa juures” (seda saab kohandada vastavalt vajadusele)  😀 😀  😀  Kui miski häirib ja keegi meist kolmest märkuse julgeb teha selle kohta, siis tuleb vastata “Harju ära, mina olen juba harjunud”  😀  😀  😀

Laupäeval käisime tööl, kasutasime seal pesumasinat ja hiljem jõudsime rõdul peesitada ning veel “rikaste” rajoonile ka tiiru peale teha.  Sealt mõned pildid            

Potililledele oli vaja mulda otsida.  😀 😀 Ei lähe ju ometi poest ostma kui ümberringi on niiii palju metsa ja maad.  😀 😀 😀  ME kaevab, AS ergutab.  😀      Mõned sinililled jäid fotoka ette 

Tee äärest sai lugeda ilmamuutuste kohta    See pilt ütleb, et talv sai läbi ja soojad sussid võib jalast visata.  😀 😀       Siinkohal oli jalutajat ootamatult suvi tabanud ja särgi vajalikkus muutus küsitavaks.  😀 😀    Rohkem ilmamuutusi tee ääres seekord polnud..

Ühe elamu juurest leidsime idee, kuidas igasuguseid üleliigseid kõveraid roikaid ära kasutada         Nii nunnu!!!  😀  😀

Lihtsalt kevadine loodus, nüüdseks on küll juba tunduvalt “jube” rohelisem.  😀 

Emadepäeva tähistasime mõnuga  😀   Hommikul oli selline laud (kook on esimesed kahjustused juba saanud küll)             Ülejäänud päeva veetsime +39 kraadise päikese käes rõdul.  Vahelduva eduga asendit muutes.  😀

Eile oli ME sünnipäev, alustasime hommikut tordisöömsisega ja õhtul lõpetasime hullumeelse huumori, muusika ja siidriga rõdul.  Ülemiste naabrite grill lõppes küll hästi kiiresti.  😀

Palju õnne ME!!!! 

Pühapäeval hakkan kolima..vist.  😀  Aga sellest edaspidi.  😉

Selleks korraks jälle kõik.  Nüüd tuleb veidi sündmusi ja pilte koguda, enne kui siia midagi kribada on.  🙂

Teie kevadiselt heas tujus Mina & CO